Ilja Ripss ehk Elija Ripss (inglise keeles: Eliyahu Rips, heebrea keeles: אליהו ריפס, sündinud 12. detsembril 1948) on Läti juudi päritolu Iisraeli matemaatik, endine nõukogude dissident. Tuntud Toora teksti matemaatilise analüüsi poolest.
13. aprillil 1969 protesteeris ta Tšehhoslovakkia okupatsiooni vastu, üritades ennast Riias Vabaduse monumendi juures põletada. Elulugu
12. detsembril 1948 sündis Ilja Ripss. Ema Tsila, Riia juut, oli ainus üheksast lapsest, kes elas sõja üle. Isa Aron, Valgevene juut ja matemaatik, kaotas natsiokupatsiooni ajal naise, lapsed ja lähedased.
Ta õppis Riia 23. keskkoolis (nüüd Riia M. Lomonosovi vene keskkool), osales rahvusvahelisel matemaatikaolümpiaadil. 1964. aastal võeti 15-aastane Ilja Ripss ilma sisseastumiseksamiteta Läti Riiklikku Ülikooli. 1966. aastal avaldati Läti matemaatika aastaannalites tema artikkel „Holli teoreemi üldistus teatud lupiklassidele“, mis valmis Emanuel Grinbergi juhendamisel.
16. jaanuaril 1969 põletas tšehhi tudeng Jan Palach end Praha kesklinnas, protesteerides okupatsiooni vastu. Sellest inspireerituna põletas 13. aprillil 1969 Ilja Ripss end Vabaduse monumendi juures, hoides plakatit kirjaga: „Ma protesteerin Tšehhoslovakkia okupatsiooni vastu“. KGB töötajad rebisid plakati tema käest ja kustutasid leegid.
Ilja Ripss arreteeriti ja pandi Läti NSV KGB uurimiskambrisse. 14. aprillil 1969 allkirjastasid mitmed Riia juudi tudengid toetuskirja maailma üliõpilastele. Info tema teost jõudis kiiresti Lääne meediasse.
13. juunil 1969 saatis Läti NSV KGB Ripsi asja kohtusse, mis mõistis ta sundravile psühhiaatriahaiglasse. Kaks aastat veetis ta Riia psühhiaatriahaiglas, jätkates matemaatikaõpinguid sõprade ja vanemate toodud raamatutest.
1972. aastal emigreerus Ilja Ripss koos vanematega Iisraeli, kus ta liitus ortodokssete juutide kogukonnaga. 1975. aastal lõpetas ta matemaatikaõpingud Jeruusalemma Heebrea Ülikooli aspirantuuris ja töötas seal õppejõuna.
1979. aastal sai Ripss Iisraeli Matemaatikaühingu Erdősi auhinna uurimistöö eest geomeetrilises rühmateoorias. Ta sai laiemalt tuntuks Toora 1. Moosese raamatu heebrea teksti uurimise tõttu arvutiprogrammide abil. 1994. aastal avaldas ta koos D. Victumi ja J. Rozenbergiga ajakirjas Statistical Science artikli „Võrdsete vahedega tähtede järjekorrad 1. Moosese raamatus“.
Ilja Ripss töötab professorina Holoni Akadeemilises Tehnoloogiainstituudis ja Jeruusalemma Heebrea Ülikooli A. Einsteini Matemaatikainstituudis.
20. aprillil 2009 külastas Ripss Tšehhi Totalitaarsete Režiimide Uurimise Instituudi kutsel Prahhat, külastades ka Läti saatkonda, kus tema auks korraldati ametlik vastuvõtt.
2010. aastal tootis Riia filmistuudio „Film Angels Studio“ dokumentaalfilmi „Elijahu Rips: enesepõletamine“. Tööd
И. Рипс. Обобщение теорем Л. А. Калужнина и Ф. Холла на некоторые классы луп. Латв. матем. ежегодник, вып. 2, Рига, Зинатне, 1966, с. 282–293 (vene keeles).
E. Rips. Subgroups of small cancellation groups. Bull. London Math. Soc. 14 (1982), nr 1, 45—47.
Rips, E.; Sela, Z. Structure and rigidity in hyperbolic groups. I. Geom. Funct. Anal. 4 (1994), nr 3, 337—371.
Rips, E.; Sela, Z. Canonical representatives and equations in hyperbolic groups. Invent. Math. 120 (1995), nr 3, 489—512.
Rips, E.; Sela, Z. Cyclic splittings of finitely presented groups and the canonical JSJ decomposition. Ann. of Math. (2) 146 (1997), nr 1, 53—109.
Sapir, Mark V.; Birget, Jean-Camille; Rips, Eliyahu. Isoperimetric and isodiametric functions of groups. Ann. of Math. (2) 156 (2002), nr 2, 345—466.
Birget, J.-C.; Ol’shanskii, A. Yu.; Rips, E.; Sapir, M. V. Isoperimetric functions of groups and computational complexity of the word problem. Ann. of Math. (2) 156 (2002), nr 2, 467—518.
Kirjandus
Grūtups, Andris. (2009). Observators. Riia: Atēna.