Hendrik Johannes Cruijff (väljaspool Hollandit kirjutatakse ka Cruyff; 25. aprill 1947 Amsterdam – 24. märts 2016 Barcelona) oli Hollandi jalgpallitreener ja endine jalgpallur, keda peetakse läbi aegade üheks maailma parimaks mängijaks. Ta on nimetatud kolm korda Euroopa aasta jalgpalluriks (1971, 1973, 1974). Ta oli totaalse jalgpalli esindaja, mille loojaks peetakse tema treenerit Rinus Michelsit.

Teda on nimetatud üheks parimaks oma generatsiooni mängijaks koos Garrincha, Pelé ja Franz Beckenbaueriga, kuigi ta ei ole oma rahvusmeeskonnaga ühtki tiitlit võitnud.

Cruyff oli ka väga edukas treener treenides Amsterdami Ajaxi ja FC Barcelona meeskonda.

Tema järgi pandi nimi karikale Johan Cruijff Schaal.

Mängustiil

Mängijana oli Cruyff tuntud oma tehniliste oskuste poolest: tema suurepärane palli valdamise tehnika, kiirus, võime muuta kiiresti suunda ja hea mängu lugemine tegid temast ühe läbi aegade andekaima mängija.

Ta leiutas ka uue liigutuse nimega "Cruyffi pööre". "Cruyffi pööre" on petteliigutus, kus mängija hakkab näiliselt palli tsenderdama, kuid viimasel hetkel tõmbab palli oma jala tagant läbi, triblades niimoodi kaitsjast mööda.

Cruyff oli totaalse jalgpalli keskmeks. Tema ametlik positsioon oli ründaja, aga tegelikult liikus ta väljakul ringi, otsides kohta, kus ta saaks vastastele kõige rohkem kahju teha. Tema meeskonnakaaslased vahetasid samuti positsioone. Niimoodi ehitati rünnak, mis oli mitmekülgne ja mille vastu oli väga raske kaitsta.

Totaalne jalgpall sai tuntuks 1972. aasta Euroopa Karikafinaalis, kus Ajax mängis Internazionale vastu. Cruyff lõi selles mängus kaks väravat ja Ajax võitis kohtumise. Hollandi ajalehed teatasid, et see oli Itaalia stiilis kaitsva jalgpalli surm Totaalse jalgpalli ees.

Karjäär

Cruyffi klubideks tema karjääri jooksul olid Ajax, FC Barcelona, Los Angeles Aztecs, Washington Diplomats, Levante UD ja Feyenoord.

Karjääri haripunktil ta võitis kolm korda Euroopa Karika (aastatel 1971–1973 Ajaxiga), mis andis klubile õiguse karikas igaveseks endale jätta.

32 aastaselt tegi ta hästitasuva lepingu Los Angeles Aztecs-iga. Käisid ka kuulujutud, et ta liitub New York Cosmosega, aga tehing jäi katki. Ta mängis ühe hooaja Los Angeles Aztecs-is ja ta valiti 1979. aastal NASL-i väärtuslikeimaks mängijaks. Järgmisel hooajal siirdus ta Washington Diplomats-i, kus ta mängis terve hooaja, lahkudes 1981. aasta hooaja alguses.

Ta mängis rahvuskoondise eest 48 mängu ja lõi 33 väravat. Oma teises mängus koondise eest Tšehhoslovakkia vastu, sai ta oma ainsa punase kaardi koondisekarjääri jooksul.

Cruyff viis Hollandi 1974. aastal teisele kohale ja ta nimetati turniiri parimaks mängijaks. Tänu totaalsele jalgpallile lõid nad oma teel välja Argentina (4–0), Ida-Saksamaa (2–0) ja Brasiilia (2–0). Cruyff lõi ühes oma karjääri parimas mängus Argentina vastu kaks väravat ja seejärel lõi tiitlikaitsja Brasiilia vastu teise värava 2–0 võidumängus.

Holland kohtus finaalis Lääne-Saksamaaga. Hollandlased söötsid palli omavahel 13 korda ja seejärel murdis Cruyiff karistusalasse ning teenis penalti, mille Neeskens ka realiseeris. Holland juhtis 1–0 ilma, et oleks sakslastel lasknud palli puutuda. Teisel poolajal hakkas sakslane Berti Vogts isiklikult Cruyffi markeerima, lõhkudes sellega Hollandi totaalse jalgpalli. Lõppkokkuvõttes võitis Saksamaa 2–1.

Cruyff loobus koondisekarjäärist 1977. aastal.

Pärast profikarjäärist loobumist käis Cruyff oma mentori Rinus Michelsi jälgedes. Tal puudus treenerikoolitus, aga ta püüdis tähelepanu sellega, kui ta Ajaxi ja Twente mängu ajal, kui Ajax oli 1–3 taga, astus ta tribüünilt Ajaxi treeneri Leo Beenhakkeri juurde ja hakkas talle nõu andma. Lõppkokkuvõttes võitis Ajax 5–3.

Ta juhendas karjääri jooksul kahte klubi: Ajaxit ja Barcelonat. Ajaxiga võitis ta 1987. aastal Karikavõitjate Karika.

Cruyff naasis Barcelonasse 1988. aastal, seekord siiski treenerina. Ta hakkas kokku panema n.ö. Dream Team-i ning tutvustas maailmale selliseid mängijaid nagu Josep Guardiola, José Mari Bakero, Txiki Begiristain, Ion Andoni Goikoetxea, Ronald Koeman, Michael Laudrup, Romario ja Hristo Stojčkov. Tema meeskond võitis La Liga neli korda ja võitis Sampdoriat 1989. aastal Karikavõitjate karikas ja 1992. aastal Euroopa Karikafinaalis Wembleyl. Ta võitis 1990. aastal Copa del Rey, Euroopa Superkarika 1992. aastal ja kolm korda Supercopa de España. 11 karikaga sai temast Barcelona edukaim ja ühtlasi ka kõige kauem ametis olnud treener (selle rekordi ületas Pep Guardiola). Kahel viimasel hooajal ei suutnud ta Barcelonaga ühtki karikat võita ja ta vallandati. Pärast seda vandus ta, et ei tegele enam kunagi treeneritööga.