Leonīds Vīgners (10. november 1906 Moskva – 23. detsember 2001 Riia) oli läti helilooja, dirigent ja õpetaja.

Elu

Leonīds Vīgners oli dirigendi ja helilooja Ernest Vīgnersi poeg. 1928. aastal lõpetas ta Riia konservatooriumi. Hiljem õppis ta Šveitsis Felix von Weingartneri juures Baselis. Aastatel 1930–1939 juhatas ta koori "Dziedonis". Aastatel 1936–1944 oli ta Läti Rahvusooperi dirigent ja peakülalisdirigendi Leo Blechi assistent. Pärast seda oli ta kuni 1949. aastani Ooperi- ja Balletiteatri peadirigent ning samal ajal kaks hooaega Läti Filharmooniaorkestri kunstiline juht. Alates 1947. aastast õpetas ta konservatooriumis. Pärast selle muutmist muusikaakadeemiaks Jāzeps Vītols oli ta seal professor alates 1961. aastast. 1947. aastal asutas ta koori "Mūza", mida juhtis aastaid. 1950. aastatest 1970. aastateni oli ta – ühe vaheajaga – Läti Raadio orkestri peadirigent. Lisaks juhatas ta Lätis teisigi olulisi koore. 1973. aastal juhatas ta Riias Imants Kalniņši 4. sümfoonia esiettekande.

Leonīds Vīgners toetas laulvat revolutsiooni. Läti XX laulupeol, mida tähistati 30. juunist 8. juulini 1990, juhatas ta laule, mille avalik esitamine oli alates Läti okupatsioonist Nõukogude Liidu poolt keelatud.

Leonīds Vīgners maeti Riia Metsakalmistule. 2007. aastal pandi Vīgnersi monument Läti Rahvusooperi ette.