Nikolai Pirogov (vene keeles Николай Иванович Пирогов); 25. november 1810 Moskva – 5. detsember 1881 Višnja (hiljem Pirogovo; praegu Vinnõtsja, Ukraina) oli vene kirurg, anatoom ja pedagoog.

Akadeemiline karjäär

Pirogov lõpetas 1828. aastal Moskva ülikooli, õppis aastatel 1828–1832 Tartu ülikooli Professorite Instituudis, kaitses 1832. aastal doktoriväitekirja, oli aastatel 1836–1841 professor Tartus ja 1841–1857 Peterburis. 1847. aastal võeti ta Peterburi Teaduste Akadeemia liikmeks.

Meditsiinitöö

Teda peetakse välikirurgia ja topograafilise anatoomia rajajaks. Ta oli üks esimesi arste Euroopas, kes kasutas narkoosiks eetrit, võttis kasutusele jäiga kipsmähise ja arendas jala amputeerimisel luuplastikat.

1855. aastal, Krimmi sõja ajal, oli Pirogov ümberpiiratud Sevastopoli peaarst. Seal hakkaski ta kasutama kipsmähiseid, mis vähendas vajadust amputeerimise järele. Samuti juhtis Pirogov meditsiiniõdede koolitust ja tööd – meditsiiniõed võeti tööle umbes kuu aega pärast seda, kui vastaspoolel alustas oma analoogilist tööd Florence Nightingale.

Pirogov juurutas Krimmi sõja ajal uue haavatute eest hoolitsemise strateegia. Haavatud vaadati põhjalikult läbi juba esimeses sidumispunktis. Kergemate haavadega haavatud evakueeriti tagalasse, kus neid hakati ravima statsionaarsetes sõjaväehaiglates, aga raskemate haavadega haavatuid opereeriti kohapeal, välitingimustes. Seetõttu loetakse Pirogovi ka lahinguväljakirurgia rajajaks.

1859. aastal avaldas ta anatoomiaatlase, mille pildid olid tehtud inimese külmutatud lõikude järgi.

Mälestuse jäädvustamine

Nikolai Pirogovi mälestuseks on talle Tartus tema järgi nimetatud Pirogovi platsile püstitatud monument, samuti on Gildi tänav Tartus vahepeal kandnud tema nime.

Suure osa oma elust Ukrainas veetnud Pirogov on maetud Vinnõtsjasse (toonane Višnja, hiljem ka Pirogovo), kus ta kunagises mõisas tegutseb tänapäeval tema majamuuseum.

Kirjandus

• Mogilevski, Boris. "Nikolai Ivanovitš Pirogov 1810–1881: [elu ja tegevus]". Tallinn, 1954
• Toomsalu, Maie. "Nikolai Pirogov" // "Tartu Ülikooli Vana Anatoomikumi professorid". Tartu, 2002, lk. 149–154
• Афанасьев, В. А. "Из дерптской жизни Н. И. Пирогова" // "Труды и протоколы заседаний Медицинского общества имени Н. И. Пирогова при имп. Юрьевском университете". г. 3, 1910/1911. Юрьев, 1912
• Igor Samohvalov jt. Sõjakirurg Nikolai Pirogov. Eesti Arst, 2011.