Prints Arthur, Connaughti ja Strathearni hertsog (1. mai 1850 – 16. jaanuar 1942) oli Ühendkuningriigi kuninganna Victoria ja printsi Alberti seitsmes laps ja kolmas poeg.

Ta oli Kanada kindralkuberner (1911–1916), ainus Briti prints selles ametis. Ta õppis eraõpetajate juures ja Woolwichi Kuninglikus Sõjaväeakadeemias, teenides Briti armees 40 aastat, sealhulgas kolooniates. 1874. aastal sai ta Connaughti ja Strathearni hertsogi ning Sussexi krahvi tiitlid. 1900. aastal määrati ta Iirimaa ülemjuhatajaks, kuid ta oleks eelistanud osaleda Buuri sõjas Lõuna-Aafrikas. Esimese maailmasõja alguses esindas ta kindralkubernerina kuningat ja Kanada ülemjuhatajat. Pärast ametiaega naasis ta Ühendkuningriiki, täites kuninglikke ja sõjalisi kohustusi kuni Teise maailmasõjani. Ta suri 1942. aastal Bagshot Parkis 91-aastaselt, olles viimane elus olnud kuninganna [teksts beidzas]. Tema pärand hinnati 150 677 naelale (umbes 4,9 miljonit naela 2022. aastal).

Perekonnasuhted, abielu ja lapsed

24. mail 1874, kuninganna Victoria sünnipäeval, nimetati Arthur kuninglikuks peeriks, saades Connaughti ja Strathearni hertsogi ning Sussexi krahvi tiitlid. 13. märtsil 1879 abiellus ta Windsor Castle’i Püha Jüri kabelis Preisimaa printsessi Louise Margaretiga, Preisimaa printsi Friedrich Charlesi tütre ja Saksa keisri Wilhelm I, Arthuri ristiisa, õetütretütrega. Abielus sündis kolm last:

• Printsess Margaret Victoria Charlotte Augusta Norah (15. jaanuar 1882 – 1. mai 1920), abiellus Rootsi kroonprintsi Gustaf Adolfiga, suri rasedana kuuenda lapsega.
• Prints Arthur Frederick Patrick Albert (13. jaanuar 1883 – 12. september 1938), abiellus Fife’i hertsoginna Alexandraga.
• Printsess Victoria Patricia Helena Elizabeth (17. märts 1886 – 12. jaanuar 1974), abiellus Sir Alexander Ramsayga.

Lapsed kasvasid üles Bagshot Parkis Surrey’s ja alates 1900. aastast Clarence House’is Londonis. Lasete abielud lõid sidemed Rootsi kuningliku perekonna, Fife’i hertsoginna ja Ramsay suguvõsaga. Arthuri kaks esimest last surid enne teda, Margaret rasedana kuuenda lapselapsega. Arthur säilitas pikaajalise suhte Leonie, Lady Leslie’ga, Winston Churchilli õe Jennie’ga, jäädes truuks oma naisele.

Sugulussuhted

Pärast vennapoja, Edinburghi printsi Alfredi surma 1899. aastal sai Arthur Saksi-Coburgi ja Gotha hertsogkonna otseseks pärijaks. Ta loobus oma ja oma poja õigustest, ning hertsogkond läks teisele vennapojale, prints Leopoldi järeltulijale prints Charles Edwardile. Arthur oli viimane elus olnud kuninganna Victoria poeg.