Roman Ratušnõi (ukraina keeles Роман Тарасович Ратушний, 5. juuli 1997 Kiiev – 9. juuni 2022 Izjumi rajoon) oli Ukraina aktivist ja sõjaväelane.

Elukäik

Roman Ratušnõi sündis Kiievis 5. juulil 1997, olles mitmendat põlve kiievlane.

2012. aastal asus ta õppima Kiievi rahandus- ja õiguskolledžisse rahanduse ja krediidi erialal, hiljem omandas kõrghariduse õiguse erialal.

Ta on töötanud ajakirjanikuna.

Ratušnõi võttis 2013. aasta sügisel osa Euromaidani meeleavalduste algusest ning oli üks neist, keda Berkut toona jõuga laiali ajada püüdis.

2018. aastal juhtis ta algatust "Kaitseme Protasiv Jari" ("Захистимо Протасів Яр"), mis 2019. aastal registreeriti samanimelise kodanikuühendusena. Organisatsiooni eesmärk oli takistada Kiievi Protasiv Jari roheala ja rekreatsioonipiirkonna täisehitamist. 2020. aastal muutiski Kiievi linnavalitsus üldplaneeringut ja taastas piirkonna roheala staatuse. Seoses vastuoludega kinnisvaraarendajatega ähvardati Ratušnõid 2019. aastal korduvalt, ent ähvardajate suhtes kriminaalmenetlust ei alustatud.

2020. aasta kohalike omavalitsuste valimistel kandideeris ta Kiievi linnavolikokku Vitali Klõtško partei UDAR nimekirjas, samas parteisse kuulumata.

2021. aasta märtsis esitati talle süüdistus huligaanitsemises presidendikantselei juures aktivist Serhi Sternenko toetuseks toimunud meeleavaldusel. Süüdistuse aluseks sai mustal taustal valgeid täppe kujutanud foto, millel tunnistajad olevat ta väidetavalt ära tundnud.

Pärast Venemaa täiemahulise rünnaku algust astus Ratušnõi vabatahtlikuna Ukraina relvajõududesse ja võttis esialgu osa Kiievi kaitsmisest. Seejärel osales ta 93. üksiku mehhaniseeritud brigaadi "Holodnõi Jar" koosseisus Trostjanetsi vabastamisel ning lahingutegevuses Sumõ oblastis ja Izjumi ümbruses.

Ratušnõi hukkus luureoperatsiooni käigus varitsusse sattudes Izjumi rindelõigus 9. juunil 2022. Tema ärasaatmine toimus 18. juunil Kiievis Püha Miikaeli Kuldsete Kuplitega kloostri kirikus ja Maidanil. Ta maeti samal päeval Baikove kalmistule.

Mälestuse jäädvustamine

Ajaloolane Vahtanh Kipiani teatas peagi pärast Ratušnõi hukkumise teatavaks saamist kavatsusest asutada Roman Ratušnõi nimeline auhinnafond noortele autoritele Kiievi ajalugu käsitlevate publikatsioonide eest. Samuti teatas Ratušnõi-nimelise fondi loomisest veebiportaali Novõnarnja peatoimetaja Dmõtro Lõhhovi. Sellest fondist tasustatakse Lõhhovi sõnul sõjaväelaste elu ja tegevust kirjeldavate reportaažide autoreid. Mõlema fondi asutamine sai võimalikuks tänu Roman Ratušnõi ema annetusele, kuna Roman Ratušnõi sooviks oli olnud toetada sõltumatuid meediaprojekte.

Kiievi linnapea Vitali Klõtško väitel toetas Kiievi linnavolikogu ideed nimetada Ratušnõi järgi üks Kiievi tänavatest. Varem levitati üleskutset nimetada tema auks ümber Volgogradi tänav.

Isiklikku

Roman Ratušnõi vanemad on liikumise "Päästa vana Kiiev" ("Збережи старий Київ") aktivist ja ajakirjanik Tarass Ratušnõi ning kirjanik Svitlana Povaljajeva.