Rozalija Samoilovna Zalkind (1876–1947), tuntud revolutsioonilise varjunime Zemljačka all, oli vene revolutsionäär ja bolševike repressioonide läbiviija.

Sündinud jõukas juudi kaupmeeste perekonnas Kiievis, alustas ta revolutsioonilist tegevust juba 17-aastaselt. 1896. aastal liitus ta Vene Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Parteiga (RSDTP) ning hiljem sai temast bolševik.

Ta osales aktiivselt 1905. aasta Moskva revolutsioonilistes sündmustes ja 1917. aasta revolutsioonis ning täitis Nõukogude valitsuses erinevaid repressioonidega seotud ametikohti. 1920. aastal organiseeris ta Krimmi piirkonna parteisekretärina koos Béla Kuniga eriti julmi massilisi repressioone valge armee ja bolševikevastaselt meelestatud tsiviilisikute vastu, mille tulemusel hukkus ligikaudu 50 000 inimest, hoolimata lubatud amnestiast.

Zalkind jätkas kõrgete administratiivsete ametikohtade täitmist Nõukogude Liidus ja sai isegi Ülemnõukogu liikmeks.

See inimvihkaja suri 1947. aastal 70-aastaselt Moskvas, jättes endast maha verised mälestused ajaloos.