Small Faces, ikooniline Briti rokkbänd, alustas ametlikku tegevust 1965. aasta mais Londonis, Ida-Londonis, ühendades modi ja psühhedeelse roki kõla. Tegevuskoht oli peamiselt piirkonnad nagu Stepney ja Manor Park. Nende debüütsingel „Whatcha Gonna Do About It“ (1965) tähistas kiiret populaarsuse tõusu. Bänd andis välja hitte nagu „Itchycoo Park“ ja albumi Ogdens’ Nut Gone Flake (1968), millest sai klassika. 1969. aastal, pärast Marriott lahkumist, bänd lagunes, kuid Jones ja McLagan jätkasid kui Faces koos Rod Stewart ja Ron Woodiga. Taasühinemine toimus 1975–1978, liitudes Rick Wills (bass) ja lühiajaliselt Jimmy McCulloch (kitarr), kuid endist sära enam polnud. Small Faces pärand – energiline kõla ja mõju Briti rokile – inspireerib jätkuvalt. Small Faces asutati 1965. aasta alguses Londonis, Ühendkuningriigis. Nende esimene esinemine toimus 1965. aasta oktoobris. Small Faces täpne asutamiskuupäev ei ole selgelt dokumenteeritud kui üks konkreetne hetk, kuna bänd kujunes järk-järgult 1965. aasta alguses Londonis. Siiski, vastavalt olemasolevale teabele, oli bänd valmis ametlikuks tegevuseks 1965. aasta mais, kui Steve Marriott, Ronnie Lane, Kenney Jones ja Jimmy Winston sõlmisid juhtimislepingu mänedžeri Don Ardeniga, kes tagas lepingu Decca Recordsiga. Nende debüütsingel „Whatcha Gonna Do About It“ ilmus 1965. aasta augustis, mis näitab aktiivset tegevust alates sellest ajast. Esimene avalikult teadaolev kontsert toimus 1965. aasta oktoobris, nagu allikates mainitud, kuigi täpset kuupäeva pole märgitud. Algne koosseis (1965):

• Steve Marriott (vokaal, kitarr)
• Ronnie Lane (bass)
• Kenney Jones (trummid)
• Jimmy Winston (klahvpillid, kuni 1966, asendatud Ian McLaganiga)

Small Faces eksisteeris 1965. aasta maist kuni 1969. aasta märtsini, mil bänd ametlikult lagunes pärast Steve Marriott lahkumist, et asutada Humble Pie. See on umbes 4 aastat. Seejärel ühines bänd uuesti 1975–1978 osaliselt muudetud koosseisuga (Ronnie Lane asemel liitus Rick Wills, ja mõnel etapil ilma Marriottita), seega kestis see taasühinemise periood umbes 3 aastat. Kokku oli aktiivse tegevuse periood 1965–1969 ja 1975–1978, kuid peamine, ikooniline periood on 1965–1969. Lisaks algsetele Small Faces liikmetele (Steve Marriott, Ronnie Lane, Kenney Jones, Jimmy Winston, keda 1966. aastal asendas Ian McLagan), mängisid bändis erinevatel perioodidel ka teised muusikud, peamiselt taasühinemise perioodil (1975–1978) ja erinevates projektides. Siin on ülevaade lisaliikmetest:

• Rick Wills (bass) – Liitus taasühinemise perioodil (1976–1978) pärast Ronnie Lane lahkumist terviseprobleemide tõttu. Hiljem sai ta tuntuks kui Foreigner bassist.
• Jimmy McCulloch (kitarr) – Osales lühiajaliselt taasühinemise perioodil 1977. aastal. Ta oli tuntud kui Wings liige (koos Paul McCartneyga).
• Rod Stewart ja Ron Wood – Kuigi nad ei olnud ametlikud Small Faces liikmed, siis pärast bändi lagunemist 1969. aastal, kui see muutus Facesiks, jätkasid Kenney Jones ja Ian McLagan mängimist koos Rod Stewartiga (vokaal) ja Ron Woodiga (kitarr). See periood on sageli seotud Small Faces pärandiga, kuid tehniliselt on see eraldi projekt.

Rod Stewart seos Small Facesiga läbi Faces perioodi jääb sageli märkamatuks, kuna paljud seostavad teda soolokarjääriga või hilisemate hittidega.