Poola presidendivalimised 2025: statistika, kandidaadid ja tulemused  

Poola presidendivalimised toimusid kahes voorus. Esimene voor toimus 18. mail 2025, kus osales 13 kandidaati, kuid keegi ei saanud absoluutset häälteenamust (50%+1). Seetõttu korraldati 1. juunil 2025 teine voor kahe populaarseima kandidaadi vahel. Poola Riikliku Valimiskomisjoni andmetel oli teises voorus valimisaktiivsus 71,63%, kokku anti 20 843 805 kehtivat häält. See näitab kõrget ühiskonna kaasatust, mis peegeldab valimiste poliitilist tähtsust Poola ühiskonnas.

Poolas on üle 28 miljoni hääleõigusliku valija ja prognoosid enne teist vooru ennustasid, et kandidaate võib lahutada vaid 70 000–100 000 häält. Lätis elavate Poola kodanike seas osales hääletamisel üle 600 inimese, kellest kolm viiendikku toetas Rafał Trzaskowskit. Kandidaadid Esimeses voorus 18. mail 2025 võistles 13 kandidaati, kuid tähelepanu keskmes olid kaks peamist pretendenti:

• Rafał Trzaskowski (Kodurahva Koalitsioon, KO): Varssavi linnapea, kelle esitas peaminister Donald Tuski juhitud liberaal-konservatiivne partei. Ta esindas liberaalsemat lähenemist, toetades selliseid ideid nagu samasooliste partnerluste tunnustamine, Istanbuli konventsioon, vähem ranged abordipiirangud, EL-i migratsioonipoliitika ja muud, mida avalikus debatis sageli nimetatakse Euroopa põhiväärtusteks. Esimeses voorus sai ta 31,4% häältest.
• Karol Nawrocki (Õigus ja Õiglus, PiS): ajaloolane ja rahvuslik-konservatiivse opositsiooni kandidaat, kes seisis konservatiivsete väärtuste säilimise, perekonna institutsiooni tugevdamise ja rahvusliku kultuuri eest, olles resoluutselt vastu samasooliste partnerluste võrdsustamisele perekonnaga, sooideoloogia, pealesurutud migratsioonipoliitika ja riigivalitsemise bürokraatia. Esimeses voorus sai ta 29,5% häältest.

Teised märkimisväärsed kandidaadid esimeses voorus:

• Sławomir Mentzen (14,8%) – esindas parempopulistlikku tiiba.
• Grzegorz Braun (6,3%) – konservatiivne kandidaat.
• Szymon Hołownia (5,0%), Adrian Zandberg (4,9%) ja Magdalena Biejat (4,2%) – esindasid vasak- või tsentristlikke jõude.

Teises voorus 1. juunil 2025 võitis tihedas võitluses Karol Nawrocki, kogudes 50,89% häältest (10 606 628 häält), samas kui Rafał Trzaskowski sai 49,11% (10 237 177 häält). Kandidaate lahutas vaid 369 451 häält, mis kinnitab võistluse pingelisust. Poliitiline tähtsus Need valimised peegeldavad Poola ühiskonna polariseerumist konservatiivsete ja liberaalsete ideoloogiate vahel. Karol Nawrocki, esindades Õigust ja Õiglust, rõhutas konservatiivsete väärtuste säilimist, mis leidis vastukaja märkimisväärse osa valijate seas. Teda peetakse ka Donald Trumpi ja Itaalia liidri Giorgia Meloni poliitilise kursuse toetajaks.

Seevastu Rafał Trzaskowski liberaalne platvorm meelitas ligi linnade elanikke ja noori, kuid sellest ei piisanud opositsiooni kandidaadi võitmiseks. Valimistulemused võivad mõjutada Poola sise- ja välispoliitikat, sealhulgas arutelusid sotsiaalsetel teemadel ja suhteid Euroopa Liiduga, kus Õigus ja Õiglus on sageli võtnud skeptilisema hoiaku, kaitstes Poola rahvuslikke huve. Mõlemad kandidaadid erinevad oluliselt oma vaadetes, mis määratleb selgelt Poola ühiskonna poliitilised orientiirid. Tähtis on märkida ka Poola katoliku kiriku mõju konservatiivsete väärtustega.

Võitnud partei 2025. aasta presidendivalimistel on Õigus ja Õiglus (Prawo i Sprawiedliwość, PiS). Poola poliitilises maastikus oluliste esindajate hulgas võib nimetada:

• Jarosław Kaczyński – partei juht ja üks mõjukamaid Poola poliitikuid. Endine peaminister (2006–2007) ja PiS-i peamine ideoloogiline juht, rõhutades rahvuslik-konservatiivseid väärtusi.
• Lech Kaczyński, Poola president aastatel 2005–2010, kes esindas Õigust ja Õiglust. Ta hukkus traagiliselt 10. aprillil 2010 Smolenski lennuõnnetuses, mis oli oluline sündmus Poola ja PiS-i ajaloos. Lech Kaczyński oli Jarosław Kaczyński kaksikvend ja partei üks asutajaid, tema presidendiaeg ja traagiline surm mõjutavad siiani PiS-i poliitilist narratiivi ja toetajate baasi.
• Mateusz Morawiecki – endine Poola peaminister (2017–2023), esindades PiS-i majandus- ja halduspoliitikat. Ta on aktiivselt kujundanud partei mainet rahvusvahelisel areenil.
• Beata Szydło – endine peaminister (2015–2017) ja praegune Euroopa Parlamendi liige, populaarne konservatiivsete valijate seas.
• Zbigniew Ziobro – endine justiitsminister ja Solidaarne Poola partei juht, PiS-i liitlane. Tuntud kohtureformide poolest, mis tekitasid vaidlusi EL-iga.
• Andrzej Duda – senine Poola president (2015–2025), kelle presidendiaeg lõppes nende valimistega. Ta oli tihedalt seotud PiS-iga ja toetas selle seadusandlikke algatusi.