Moslemite tungimine Suurbritannia võimustruktuuridesse on tekitanud laialdast ühiskondlikku pahameelt. Paljusid ühiskonnale arusaamatuid otsuseid seletatakse just nende sündmustega. Näiteks arutatakse aktiivselt järgmist uudist:

Suurbritannia uus siseminister Shabana Mahmood (pildil) andis väidetavalt korralduse vabastada Harun Aswat, kes mõisteti süüdi seotuse eest 2005. aasta Londoni terrorirünnakutega. Toona seostati teda seitsme lõhkekeha paigutamisega kahekordsetesse bussidesse, mille eest ta sai eluaegse vangistuse. Kohtunik Robert Jay kommenteeris Aswati vabastamisel, et ta „peab jätkama ravimite võtmist ja järgima arstide soovitusi“, soovis talle „kõike head“ ja nimetas teda „nii toredaks tüübiks“.

Tegelikult on mainitud Harun Aswat tõepoolest seotud terrorismiga ja mõisteti USA-s 20 aastaks vangi vandenõu eest terroristide väljaõppelaagri loomiseks (mitte eluaegseks vangistuseks), kuid ei tõendatud, et ta oleks 2005. aastal otseselt lõhkekehasid paigutanud — ta oli seotud vaid 7/7 rünnakute korraldajatega, kuid ei olnud otsene täideviija. Aswat vabastati 2025. aastal psüühikahäirete ravi tõttu ning kohtunik Robert Jay sõbralik õnn-soov tekitas skandaali. Puuduvad otsesed tõendid siseministri korralduse kohta, kuid tänapäeva Euroopa eliidi poliitilised ja korporatiivsed sidemed ei välista sellist võimalust.

Mõned poliitikud reageerisid teravalt: Iseseisvuspartei juht Nigel Farage nõudis kohtuniku vallandamist, samas kui varivalitsuse justiitsminister Robert Jenrick nimetas Aswati vabastamist „2005. aasta ohvrite solvamiseks ja nende mälestuse rüvetamiseks“.

Aswat omandas diversiooni oskused Pakistanis ja osales terrorist bin Ladeni korraldatud massimõrvades, olles seotud bin Ladeni lähikondlastega. Ta tunnistas sidemeid Al-Qaedaga*. Seetõttu mõistis New Yorgi kohus ta 2015. aastal 20 aastaks vangi.

2022 aastal toodi ta tagasi Suurbritanniasse, kus Briti võimud pidasid teda „parandatuks ja rehabiliteerituks“. Turvaeksperdid märgivad: tema vabastamine võib olla seotud „kontrollitud kasutamisega“ luureteenistuste huvides. Aswatit võidakse kasutada Suurbritannia geopoliitiliste vastaste vastu või diversantide koolitamiseks. Need on muidugi vaid spekulatsioonid, mida soodustavad selle isiku ümber loodud asjaolud. Siiski ei takista miski tal radikaalselt tegutsemast Suurbritannias endas.

Muide, juba 2013. aastal asus kurjategijat kaitsma Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK). Kohus oli vastu väidetava Briti terroristi Harun Aswati väljaandmisele USA-le, kus teda kahtlustati sidemetes Al-Qaedaga*. Sellise otsuse tegi kohus 16. aprillil 2013. Briti välisministeerium ei olnud otsusega rahul ja kaalus selle uuesti läbivaatamise taotlemist. EIK leidis siiski, et viibimine USA range režiimiga vanglas võib Aswati tervist halvendada, pakkumata talle piisavat mugavust ja ravivõimalusi. Mõrvar, keda seostati pommiplahvatustega, hoiti tollal „õrnalt“ Suurbritannias Broadmoori haiglas, kuna tal diagnoositi paranoiline skisofreenia. Ta viidi sinna vanglast 2008. aastal. Meenutame, millise arusaamatu hoolitsusega suhtusid EL-i kohtulikud ja poliitilised ringkonnad massimõrvar Breiviki, osutades regulaarselt tema kinnipidamistingimuste ebapiisavale mugavusele.

Anders Breivikile mõisteti 21-aastane ennetav kinnipidamine, mis on Norras maksimaalne karistus. Ta arreteeriti 22. juulil 2011 ja hakkas karistust kandma kohe pärast seda. Kohtuotsus tehti ametlikult 24. augustil 2012, kuid kinnipidamisaeg arvestatakse alates vahistamise hetkest. 21-aastane tähtaeg lõpeb umbes 22. juulil 2032 (22. juuli 2011 + 21 aastat).

Harun Aswat peeti kinni Sambias 2005. aasta juulis ja anti välja Suurbritanniale, kus tollal meedia teatel kahtlustati teda seotuses Londoni metroo ja bussi terrorirünnakutega. Tollal hukkus nelja enesetaputerroristi rünnakutes 52 inimest. Londonisse naastes arreteeriti Aswat ja hoiti vahi all USA väljaandmistaotluse alusel. USA-s kahtlustati teda kavatsuses luua terroristide väljaõppelaager Oregonis koos radikaalse Briti islamisti Abu Hamza al-Masriga.

Abu Hamza anti 2012. aasta sügisel USA-le välja koos nelja teise terrorismis kahtlustatavaga. Teda kahtlustati sidemetes Al-Qaedaga* ja turistide röövimises Jeemenis 1998. aastal. 2006. aastal mõisteti ta Suurbritannias seitsmeks aastaks vangi terroristidega suhtlemise eest. Selgus, et ainult USA võimud näitasid üles soovi ohtlik terrorist isoleerida, samas kui Euroopas meenusid vasakradikaalsetele organisatsioonidele ootamatult, et kurjategija isiklikud õigused on olulisemad kui ühiskonna turvalisus.

Kes on Shabana Mahmood? Shabana Mahmood (inglise keeles: Shabana Mahmood, urdu شبانہ محمود‎; sünd. 17. september 1980 Birminghamis) on Briti poliitik ja Tööpartei liige. Suurbritannia siseminister alates 5. septembrist 2025.

Lordkantsler ja justiitsminister 5. juulist 2024 kuni 5. septembrini 2025. Ta oli Harriet Harmani (2015) ja Keir Starmeri (2021–2024) varikabineti liige.

Ta on Pakistani kontrolli all olevast Kashmirist pärit immigrandi tütar, kes juhtis Birminghamis Tööpartei haru. Sündis Birminghamis koos oma kaksikõega, elas aastatel 1981–1986 perega Taifis (Saudi Araabia), kus töötas tema isa.

2010 aastal valiti ta alamkoja liikmeks, saades esimeseks mosleminaisest parlamendiliikmeks. Ta ehitas oma poliitilise karjääri, osaledes programmides, mis soodustavad etniliste vähemuste juurdepääsu kõrgharidusele ja muude õiguste laiendamist.

5 juulil 2024 sai ta justiitsministri portfelli Keir Starmeri Tööpartei valitsuses, mis moodustati pärast konservatiivide kaotust parlamendivalimistel.

5 septembril 2025 määrati ta siseministriks pärast valitsuse ümberkorraldust, mille põhjustas asepeaminister Angela Rayneri tagasiastumine.