Nicolas Sarkozy vanglakaristus (Liibüa rahastamise juhtum) Liibüa kampaania rahastamise juhtum (pr. Affaire de financement libyen de la campagne de Nicolas Sarkozy) on märgilise ja enneolematu tähtsusega kohtujuhtum Prantsusmaa ajaloos. Endine Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy (sündinud 28. jaanuaril 1955) mõisteti süüdi kriminaalses vandenõus, mis oli seotud tema 2007. aasta presidendikampaania ebaseadusliku rahastamisega Liibüa liidri Muammar Gaddafi režiimi poolt.

See juhtum on osa laiemast korruptsiooni ja valimiste rahastamise uurimisest Prantsusmaa poliitikas, mis viis Sarkozy, esimese sõjajärgse Prantsusmaa liidri, 5-aastase vanglakaristuseni.

Kohtuotsus kuulutati välja 25. septembril 2025 ja karistuse kandmine algas 21. oktoobril 2025.

Taust Uurimine algas 2013. aastal kohtunike Sabrina de Re ja Jean-François Bohnerti juhtimisel, tuginedes Liibüa ametnike tunnistustele ja Prantsuse ajakirjanike uurimustele. Väideti, et Sarkozy sai 2007. aasta kampaaniaks Gaddafi režiimilt umbes 50 miljonit eurot vastutasuks diplomaatiliste soodustuste, sealhulgas Prantsusmaa toetuse eest Liibüale Aafrika poliitikas. Raha väidetavalt vahendati vahendajate, sealhulgas endise Liibüa peaministri Baghdadi al-Mabrouki kaudu. Sarkozy eitas süüdistusi, väites, et need on poliitiliselt motiveeritud ja põhinevad võltsitud tunnistustel. Juhtum hõlmas ka teisi kahtlustatavaid, sealhulgas endist ministrit Claude Guéant’i ja Liibüa vahendajaid.

Kohtuprotsess Pariisi kohus kestis detsembrist 2024 kuni septembrini 2025. Prokuratuur rõhutas faktide „erakordset raskust”, mis „õõnestasid kodanike usaldust demokraatiasse”. Peakohtunik Nathalie Gavarino viitas tõenditele, sealhulgas pangakannetele ja tunnistajate ütlustele. Sarkozy ja tema advokaadid kinnitasid süütust, väites, et tõendid on puudulikud ja Prantsuse luure (DGSE) ning opositsiooni poliitiliselt motiveeritud.

Otsus 25. septembril 2025 mõistis Pariisi apellatsioonikohus Sarkozy süüdi kriminaalses vandenõus, määrates talle viieaastase vanglakaristuse – kaks aastat range režiimiga ja kolm tingimisi elektroonilise järelevalvega. Lisaks määrati 150 000 euro suurune trahv ja viieaastane ametikeeld. Otsus jõustus kohe, hoolimata Sarkozy apellatsioonist. Uus kohtuistung on oodata umbes kuue kuu pärast, kuid vangistus jätkub apellatsiooni ajal.

Vangistus 21. oktoobril 2025 saabus Sarkozy Pariisi La Santé vanglasse, olles esimene sõjajärgne Prantsusmaa president, kes vangistati. Ta paigutati „VIP-ossa” (19 kambrit eraldi jalutusalaga) kõrgetasemeliste vangide jaoks. Tema 9–12 m² kamber sisaldab dušši, televiisorit (14 eurot kuus) ja telefoni. Sarkozy võttis kaasa perepildid, kolm raamatut (sh Jeesuse eluloo ja Monte Cristo krahvi) ning plaanib vanglas kirjutada raamatu. Teda saatsid abikaasa Carla Bruni-Sarkozy ja toetajad, kes hüüdsid „Nicolas, Nicolas” ja laulsid La Marseillaise’i. Advokaadid esitasid vabastamistaotluse, nimetades vangistust „häbiks Prantsusmaale”.

Mõju ja tähendus See ajalooline juhtum, võrreldav vaid Philippe Pétaini kohtuprotsessiga pärast II maailmasõda, on elavdanud arutelusid poliitikute puutumatuse ja valimiste rahastamise reformide üle. Sarkozy toetajad peavad seda „poliitiliseks tagakiusamiseks”, kriitikud aga õigluse võiduks. Juhtum on seotud Liibüa kokkuvarisemisega pärast 2011. aasta ülestõusu, mida Sarkozy toetas. Väideti, et tema agressiivne hoiak Gaddafi vastu oli seotud sooviga varjata rahalisi tehinguid. Oktoobri 2025 seisuga puudub teave varasema vabastamise kohta, apellatsioon jätkub.

Allikad: The Guardian, Reuters, CNN, Associated Press (21. oktoober 2025).

Vanglatingimused Sarkozy peetakse kinni La Santé vanglas, ajaloolises hoones Pariisi keskuses (14. linnaosa), mis ehitati 1867. aastal. Pärast renoveerimist on tingimused paremad kui paljudes teistes Prantsusmaa vanglates. Sarkozy on isoleeritud tiivas 19 kambriga, eraldi jalutusalaga ja tegevusruumiga, et vältida kontakti teiste vangidega. Tema 9 m² kamber sisaldab dušši, külmikut ja telefoni (jälgitav, 10 heakskiidetud numbriga). Televiisor maksab 14 eurot kuus. Ta on täielikult isoleeritud, teda saadab väljaspool kambrit valvur, tal on tund aega päevas õues ja juurdepääs spordivahenditele. Perekond võib külastada kolm korda nädalas; esimesel päeval külastas teda abikaasa. Sarkozy plaanib kirjutada raamatut ja kinnitab: „Ma ei karda vanglat ja hoian pea püsti.”

Kirjutame ajalugu koos: See juhtum on Prantsusmaa ajaloos oluline hetk, vastates küsimustele: kes, kus, millal? Kutsume üles jäädvustama olulisi inimesi ja sündmusi, et säilitada kollektiivne mälu.