Poola presidendivalimised 2025

Lisa üritus pilt!
Isikud:
1Isikute nimekiri
Sündmused:
24Nimekiri
Kuupäev:
01.06.2025
Lisainformatsioon

Poola presidendivalimised 2025: statistika, kandidaadid ja tulemused  

Poola presidendivalimised toimusid kahes voorus. Esimene voor toimus 18. mail 2025, kus osales 13 kandidaati, kuid keegi ei saanud absoluutset häälteenamust (50%+1). Seetõttu korraldati 1. juunil 2025 teine voor kahe populaarseima kandidaadi vahel. Poola Riikliku Valimiskomisjoni andmetel oli teises voorus valimisaktiivsus 71,63%, kokku anti 20 843 805 kehtivat häält. See näitab kõrget ühiskonna kaasatust, mis peegeldab valimiste poliitilist tähtsust Poola ühiskonnas.

Poolas on üle 28 miljoni hääleõigusliku valija ja prognoosid enne teist vooru ennustasid, et kandidaate võib lahutada vaid 70 000–100 000 häält. Lätis elavate Poola kodanike seas osales hääletamisel üle 600 inimese, kellest kolm viiendikku toetas Rafał Trzaskowskit. Kandidaadid Esimeses voorus 18. mail 2025 võistles 13 kandidaati, kuid tähelepanu keskmes olid kaks peamist pretendenti:

  • Rafał Trzaskowski (Kodurahva Koalitsioon, KO): Varssavi linnapea, kelle esitas peaminister Donald Tuski juhitud liberaal-konservatiivne partei. Ta esindas liberaalsemat lähenemist, toetades selliseid ideid nagu samasooliste partnerluste tunnustamine, Istanbuli konventsioon, vähem ranged abordipiirangud, EL-i migratsioonipoliitika ja muud, mida avalikus debatis sageli nimetatakse Euroopa põhiväärtusteks. Esimeses voorus sai ta 31,4% häältest.
  • Karol Nawrocki (Õigus ja Õiglus, PiS): ajaloolane ja rahvuslik-konservatiivse opositsiooni kandidaat, kes seisis konservatiivsete väärtuste säilimise, perekonna institutsiooni tugevdamise ja rahvusliku kultuuri eest, olles resoluutselt vastu samasooliste partnerluste võrdsustamisele perekonnaga, sooideoloogia, pealesurutud migratsioonipoliitika ja riigivalitsemise bürokraatia. Esimeses voorus sai ta 29,5% häältest.

Teised märkimisväärsed kandidaadid esimeses voorus:

  • Sławomir Mentzen (14,8%) – esindas parempopulistlikku tiiba.
  • Grzegorz Braun (6,3%) – konservatiivne kandidaat.
  • Szymon Hołownia (5,0%), Adrian Zandberg (4,9%) ja Magdalena Biejat (4,2%) – esindasid vasak- või tsentristlikke jõude.

Teises voorus 1. juunil 2025 võitis tihedas võitluses Karol Nawrocki, kogudes 50,89% häältest (10 606 628 häält), samas kui Rafał Trzaskowski sai 49,11% (10 237 177 häält). Kandidaate lahutas vaid 369 451 häält, mis kinnitab võistluse pingelisust. Poliitiline tähtsus Need valimised peegeldavad Poola ühiskonna polariseerumist konservatiivsete ja liberaalsete ideoloogiate vahel. Karol Nawrocki, esindades Õigust ja Õiglust, rõhutas konservatiivsete väärtuste säilimist, mis leidis vastukaja märkimisväärse osa valijate seas. Teda peetakse ka Donald Trumpi ja Itaalia liidri Giorgia Meloni poliitilise kursuse toetajaks.

Seevastu Rafał Trzaskowski liberaalne platvorm meelitas ligi linnade elanikke ja noori, kuid sellest ei piisanud opositsiooni kandidaadi võitmiseks. Valimistulemused võivad mõjutada Poola sise- ja välispoliitikat, sealhulgas arutelusid sotsiaalsetel teemadel ja suhteid Euroopa Liiduga, kus Õigus ja Õiglus on sageli võtnud skeptilisema hoiaku, kaitstes Poola rahvuslikke huve. Mõlemad kandidaadid erinevad oluliselt oma vaadetes, mis määratleb selgelt Poola ühiskonna poliitilised orientiirid. Tähtis on märkida ka Poola katoliku kiriku mõju konservatiivsete väärtustega.

Võitnud partei 2025. aasta presidendivalimistel on Õigus ja Õiglus (Prawo i Sprawiedliwość, PiS). Poola poliitilises maastikus oluliste esindajate hulgas võib nimetada:

  • Jarosław Kaczyński – partei juht ja üks mõjukamaid Poola poliitikuid. Endine peaminister (2006–2007) ja PiS-i peamine ideoloogiline juht, rõhutades rahvuslik-konservatiivseid väärtusi.
  • Lech Kaczyński, Poola president aastatel 2005–2010, kes esindas Õigust ja Õiglust. Ta hukkus traagiliselt 10. aprillil 2010 Smolenski lennuõnnetuses, mis oli oluline sündmus Poola ja PiS-i ajaloos. Lech Kaczyński oli Jarosław Kaczyński kaksikvend ja partei üks asutajaid, tema presidendiaeg ja traagiline surm mõjutavad siiani PiS-i poliitilist narratiivi ja toetajate baasi.
  • Mateusz Morawiecki – endine Poola peaminister (2017–2023), esindades PiS-i majandus- ja halduspoliitikat. Ta on aktiivselt kujundanud partei mainet rahvusvahelisel areenil.
  • Beata Szydło – endine peaminister (2015–2017) ja praegune Euroopa Parlamendi liige, populaarne konservatiivsete valijate seas.
  • Zbigniew Ziobro – endine justiitsminister ja Solidaarne Poola partei juht, PiS-i liitlane. Tuntud kohtureformide poolest, mis tekitasid vaidlusi EL-iga.
  • Andrzej Duda – senine Poola president (2015–2025), kelle presidendiaeg lõppes nende valimistega. Ta oli tihedalt seotud PiS-iga ja toetas selle seadusandlikke algatusi.

Seotud sündmused

NimiKuupäevKeeled
1Stāvovācijas, suminot Polijas vēstnieci Moniku MihališinuStāvovācijas, suminot Polijas vēstnieci Moniku Mihališinu01.06.2024lv
2
Polija paziņo, ka valsts likumi ir prioritāri pret ES likumiem un direktīvām07.10.2021lv, ru
3Президентские выборы в Польше в 2020 году Президентские выборы в Польше в 2020 году 12.07.2020ru
4Polijā apmēram 10,000 nacionāli noskaņotu poļu izgājuši ielās, lai atzīmētu Neatkarības dienuPolijā apmēram 10,000 nacionāli noskaņotu poļu izgājuši ielās, lai atzīmētu Neatkarības dienu11.11.2016lv
5Smolenski lennuõnnetusSmolenski lennuõnnetus10.04.2010de, ee, en, fr, lt, lv, pl, ru, ua
6Lehs Valensa nodod Polijas Prezidenta zvērestuLehs Valensa nodod Polijas Prezidenta zvērestu22.12.1990lv, pl
7Kriegsrecht in Polen 1981–1983Kriegsrecht in Polen 1981–198313.12.1981de, en, fr, lt, lv, pl, ru, ua
8Polijas Atmoda - strādnieki Gdaņskā uzstāda 21 prasību Polijas komunistu valdībaiPolijas Atmoda - strādnieki Gdaņskā uzstāda 21 prasību Polijas komunistu valdībai17.08.1980lv, pl
9Pāvests Jānis Pāvils II ierodas ar vizīti Polijā. Tā ir pirmā pāvesta vizīte komunistiskās PSRS satelītvalstīPāvests Jānis Pāvils II ierodas ar vizīti Polijā. Tā ir pirmā pāvesta vizīte komunistiskās PSRS satelītvalstī02.06.1979lv
10General Anders meets StalinGeneral Anders meets Stalin03.12.1941en, lv, pl
11Padomju Savienībā tiek iznīcināti Polijas kompartijas līderi un biedriPadomju Savienībā tiek iznīcināti Polijas kompartijas līderi un biedri21.08.1937lv, ru
12
Ievēlētais pirmais Polijas prezidents stājas amatā11.12.1922lv, pl
13Polijas Seims liepājnieku Narutoviču ievēlēja par Polijas Republikas pirmo prezidentu Polijas Seims liepājnieku Narutoviču ievēlēja par Polijas Republikas pirmo prezidentu 09.12.1922lv, pl
14 Poolas lipupäeva Poolas lipupäeva02.05.1919ee, fr, lt, lv, pl, ru
15Józef Piłsudski assumed supreme military power in Poland. This is regarded as symbolic first day of Polish independenceJózef Piłsudski assumed supreme military power in Poland. This is regarded as symbolic first day of Polish independence11.11.1918en, lv, pl
16Cars Nikolajs II izdod rīkojumu, kurā paredz neatkarīgas Polijas valsts atjaunošanuCars Nikolajs II izdod rīkojumu, kurā paredz neatkarīgas Polijas valsts atjaunošanu25.12.1916lv, pl
17Koscjuško sacelšanās pret Krievijas okupāciju. Krakova padodas prūšiem bez pretošanāsKoscjuško sacelšanās pret Krievijas okupāciju. Krakova padodas prūšiem bez pretošanās15.06.1794lv, pl
18Verfassung vom 3. MaiVerfassung vom 3. Mai03.05.1791de, en, fr, lv, pl, ru, ua
19Polijas Seims atzīst Ernsta Johana Bīrona tiesības uz Kurzemes hercogistiPolijas Seims atzīst Ernsta Johana Bīrona tiesības uz Kurzemes hercogisti10.02.1763lv
20Par Polijas karali ievēlē Staņislavu LeščinskiPar Polijas karali ievēlē Staņislavu Leščinski12.07.1704lv, pl

Kohad ei määratud

    Isikud

    Nimi Sündinud Suri Keeled
    1Lech KaczyńskiLech Kaczyński18.06.194910.04.2010de, ee, en, fr, lt, lv, pl, ru, ua
    Sildid