El Escoriali Kuninglik Raamatukogu

San Lorenzo de El Escoriali klooster, Hispaania

El Escoriali Kuninglik Raamatukogu (Biblioteca Real del Monasterio de San Lorenzo de El Escorial) on renessansi pärl, Hispaania suure kuningliku kompleksi osa. See sümboliseerib kuningas Felipe II intellektuaalset pärandit ja sai üheks esimeseks Euroopa teadmiste kogumikuks stiilis „raamatukogu-galeriis”.

Asukoht

Raamatukogu asub Kuninglikus Kloostris San Lorenzo de El Escorial (Monasterio de San Lorenzo de El Escorial), Madridi autonoomses piirkonnas, umbes 45 km Madridi keskusest. See on maailma suurima renessanss-kompleksi osa, mis hõlmab kloostrit, paleed ja basiilikut, mis on UNESCO nimekirjas.

Loomine ja võtmeisikud

Raamatukogu loodi 1565. aastal El Escoriali ehituse osana (1563–1584), mille algatas Hispaania kuningas Felipe II (1527–1598) — kirglik raamatukoguhoidja ja humanista, kes nägi selles teaduste ja kunstide keskust. Idee tekkis juba 1556. aastal, kuid realiseeriti pärast õukonna kolimist Madridi. Renessanss (uuestisünd) hõlmab umbes 1300–1600/1700 aastaid, tipuga XV–XVI sajandil, mil Itaalias ja Hispaanias taastati antiiksed teadmised, humanismin ja kunst (Leonardo da Vinci, Michelangelo).

Arhitekt: Juan de Herrera, kes lõi klassikalise renessanss-disaini riiulitega mööda seinu — esimene selline raamatukogu Euroopas.

Freskod: Itaalia kunstnik Pellegrino Tibaldi, kes maalitud laed.

Kogumi kujundamine: Humanistid nagu Benito Arias Montano (kataloogeeris 1576. aastal, annetas heebrea käekirju) ja Diego Hurtado de Mendoza (anetas >850 käekirja 1576. aastal). Kogum kogutud ostude, annetuste ja konfiskatsioonide kaudu Euroopast ja kolooniatest.

Suurus ja võtmenäitajad

• Ruumide pindala: Peamine saal (Sala de los Frescos) — 54 m pikk, 9 m lai, 10 m kõrge tünnivõlviga; Käekirjade saal — 29 m pikk, 10 m lai, 8 m kõrge; Suvesaal — 15 × 6 m.

• Kogum: Umbes 4700 käekirja (sh ~1400 ladina, 650 kreeka, ~2000 araabia, 80 heebrea) ja 40 000 trükitud raamatut. Enne 1671. aasta tulekahju oli >4500 köidet. Riiulid mahagonist, seedrist ja ebenholtsist (ebony — tihe, raske must puit tropilisest Diospyros'i perekonnast, vastupidav kahjuritele, kasutatakse luksusmööbli jaoks; haruldane ja kallis materjal Aafrikast/Aasiast). Peamises saalis — 54 riiulit.

Huvitavad faktid

• Raamatukogu elas üle kaks tulekahju: 1671. aastal hävitati >4000 käekirja (sh dokumendid Ameerikast), kuid taastati 1725. aastaks; 1872. aastal — minimaalsed kahjud.

• Laed kaunistatud Tibaldi freskodega, mis kujutavad seitset vabade kunstide (gramaatika, retoorika, dialektika, aritmeetika, muusika, geomeetria, astronoomia) ja antiikseid tarku — Felipe II intellektuaalse pärandi sümbol.

• Haruldused: Codex Aureus (kuldne evangeelium), reliikviad Lepanto lahingust (1571), Alfonso X „Cantigas de Santa Maria”. Mõned riiulid lukustatud varguste eest, ja raamatute seljad suunatud väljapoole, et näidata kullatud servu.

• See oli Felipe II isiklik „rikas raamatukogu“ (Librería Rica), Hispaania intellektualismi keskus, kuid inkvisitsioon piiras heebrea ja kastilii keele tekste.

• Maailma kontekst: Maailma vanim tuntud raamatukogu on Asurbanipali Kuninglik Raamatukogu Nineves (Vana Assüüria, ~668–631 e.Kr.), tuhandete savitahvlitega (epos „Gilgamesh“, meditsiin, astronoomia); avastatud XIX sajandil, nüüd British Museumis. Muud vanad: Ebla (2500–2350 e.Kr., Süüria) või Al-Qarawiyyin (859, Maroko) — vanim pidevalt töötav.

Võrdlus teiste raamatukogudega

El Escorial on üks kaunimaid renessansi raamatukogusid, kuid mitte vanim ega suurim. Siin võrdlus vanuse, suurus ja kuulsuse järgi:

Raamatukogu,Asutamisaasta,Suurus (raamatud/käekirjad; ruumid),Kuulsus ja võrdlus El Escorialiga:

• Vatikaani Raamatukogu (Vatikan) - 1475, ~1,1 mln trükitud + 75 000 käekirja; mitu saali
  Vanem sajandiga; kuulsam kui suurim kristlik arhiiv;
  sarnane renessansi humanizm, kuid laiemad religioossed tekstid.
  UNESCO. 
• Laurentiana Raamatukogu (Firenze, Itaalia) - 1523, ~11 000 käekirja + trükitud; Michelangelo vestibüül (30 m)
  Veidi noorem, kuid renessansi ikoon (Michelangelo disain);
  väiksem, kuid arhitektooniliselt silmatorkavam — sarnane „sein“-riiulite süsteem.
• British Library (London) - 1753 (avalik), ~170 mln ühikut; 13 km riiuleid, saalid
  Palju suurem ja noorem; kuulsam kui maailma teadmiste keskus („Beowulf“);
  El Escorial esteetilisem, kuid kompaktsem.
• St. Galleni Abtei Raamatukogu (Šveits) - 820 (vanim kloostri), ~170 000 köidet + 2100 käekirja; barokk-saal (80 m)
  Vanem 700 aastaga; kuulsam keskaegsete käekirjadega;
  El Escorial — renessansi vaste, vähem religioosne. UNESCO.
• Bodleiana Raamatukogu (Oxford) - 1602, ~13 mln köidet; saalid, sh Radcliffe Camera
  Noorem, suurem; akadeemiliselt kuulsam (esimene avalik Inglismaal);
  El Escorial kuninglik ja kunstilisem.