„Financial Times“ avaldas uudiseid, mis paljastavad Leedu ametnike, sealhulgas presidendi küünilise vale, eitades CIA loodud salajase vangla olemasolu Leedu territooriumil. Selgub, et selline vangla asus Vilniuse lähedal, umbes 20-minutilise sõidu kaugusel pealinnast, väikeses Antaviliai asulas hobusekasvanduses. Lühikese aja jooksul ehitati hoone – suur spordisaal, millel polnud aknaid, kuid oli palju ventilatsiooniavasid.

USA põhiseadus, mida sageli tuuakse näiteks demokraatliku ja inimõigusi austava riigina, ei luba selliste vanglate olemasolu oma territooriumil. Kinnipidamiskohad, kuhu kahtlustuse alusel paigutati inimesi, kes olid röövitud erinevatest maailma paikadest ja kelle asukohast ei teavitatud nende lähedasi, lubasid ka piinamist kui üht mõjutamisviisi kinnipeetavate suhtes. Nende inimeste kohta, kelle isikut sageli ei avalikustatud, ei teadnud midagi nende lähedased. Nad ei saanud ega saa siiani kasutada advokaadi abi, ning nende kohta pole teavet kättesaadav Punasele Ristile ega inimõiguste organisatsioonidele. Viimaste osas ei ole näha näiteks Amnesty Internationali või mõne muu organisatsiooni erilist huvi selle küsimuse vastu. Meedia, välja arvatud mõned erandid, eelistab vaikida teemadel, mis puudutavad suurriigi seaduserikkumisi või isegi raskeid kuritegusid, sealhulgas sõjakuritegusid maailmas.

21.aprillil 2006 vabastati töölt pikaajaline CIA analüütik Mary O’Neil McCarthy, kes andis eriti konfidentsiaalset teavet Washington Posti ajakirjanikule Dana Priestile (1957), kes hakkas rääkima salajastest vanglatest ehk sellest, kuidas neid maailmas mõistatuslikult esitleti – „mustad augud“. See nimetus pani võhikuid mõtlema, et tegemist võib olla universumi anomaaliate uurimise või astronautikaga, mitte riigi nimel toime pandud räigete inimõiguste rikkumiste ja raskete kuritegudega. Selle publikatsiooni eest anti Pulitzeri auhind, millest Läti meedia üldse ei maininud, jätkates kohalike poliitikute kummaliste fantaasiate toetamist Iraagi sõjalise avantüüri kui „rahu ja demokraatia nimel“ toimuva „suure vajaduse“ kohta.

Tõsi, see hakkab kõlama üsna haletsusväärselt pärast seda, kui USA ametnikud ise ametlikult tunnistasid, et suurriigil oli ammu plaan tungida Iraaki, ja see viidi ellu esimesel võimalusel, söötes maailmale müüti Saddami Husseini valduses olnud keemia- ja tuumarelvadest.

Maailma avalikkus sai teada lugematutest rasketest inimõiguste rikkumistest sellist tüüpi vanglates pärast Iraagi okupatsiooni, kui Saddam Husseini režiim kukutati.

„FM Magazine“ ajakirjanikud on mitme aasta jooksul uurinud võltsitud dokumente, isikutunnusteta isikuid, kes liikusid takistusteta kummaliselt registreeritud lendudel, transportides täiesti registreerimata isikuid (loodame avaldada FM materjale ka selles entsüklopeedias).

USA Senati komisjon, mis avaldas šokeeriva aruande inimõiguste rikkumistest 21. sajandi maailmas, ei saanud tunda rahulolu oma tehtud töö üle, kuna suur osa aruandest klassifitseeriti „vabaduse ja demokraatia“ nimel salastatuks. Seega saab maailm vaid aimata toime pandud kuritegude tegelikku raskust ja ulatust.

Nagu alguses mainitud, ei ole ei Leedu president Valdas Adamkus ega president Dalia Grybauskaitė kunagi tunnistanud sellise asutuse olemasolu nende juhitud riigis. Omal ajal vastas Adamkus Londoni visiidi ajal ajakirjanike küsimusele, et „seda pole keegi näinud ja keegi ei saa seda tõestada“. Nii lihtne.