Punase Armee Fraktsioon (RAF)
Punase Armee Fraktsioon (RAF)
Punase Armee Fraktsioon (RAF, saksa: Rote Armee Fraktion) – Lääne-Saksamaal ja Lääne-Berliinis 1968–1998 tegutsenud vasakradikaalne terroristlik organisatsioon. Asutamine ja ideoloogia
RAF asutati 1968. aastal, peamised asutajad olid Andreas Baader, Gudrun Ensslin, Horst Mahler, Ulrike Meinhof, Irmgard Möller jt (palume lisainfot RAF-i liikmete ja nende tegevuse kohta). Nimi viitab NSV Liidu, Hiina ja Kuuba revolutsioonilistele armeele, struktuur põhineb Lõuna-Ameerika partisanirühmitustel, nt Uruguai Tupamaros. RAF pidas end linnapartisanideks, võideldes riigiaparaadi ja buržoaa klassi vastu, mida peeti Teise maailmasõja kaotuse ja okupatsiooni tagajärjeks. Kuriteod
RAF vastutas:
RAF-i ajalugu hõlmab nelja põlvkonda. Organisatsioon kuulutas end ametlikult laiali 20. aprillil 1998. Tekkepõhjused
1960. aastatel kasvas Lääne-Saksamaal sõjajärgne põlvkond, kes seadis kahtluse alla vanemate tegevuse sõja ajal ja Lääne-Saksamaa legitiimsuse. Iisraeli, USA, NSV Liidu ja Lääne-Euroopa survel elati rahvusliku süütundega. Noored küsisid: kui kaua peab süüd kandma? Vietnami sõda võimendas antiameerika meeleolusid. Protestid ülikoolilinnades ja radikaalsed tegevused suruti karmilt maha, lahendamata probleemid soodustasid radikaalsete liikumiste teket. Liikmete arv
RAF-i tuumiku moodustas 60–80 aktiivset liiget, toetajaid oli umbes 300. Riigi vastureaktsioon
Vastuseks RAF-i kuritegudele, eriti Saksa sügisele (1977), võeti 1977–1979 vastu terrorismunofficial laws (aizsardzības dienests) and other regulations. Kronoloogia
RAF-i ideoloogia tugines neomarksismile, marksism-leninismile ja maoismile, kritiseerides Lääne-Saksamaad kui natsismi järglast ja USA kolooniat.
Punase Armee Fraktsioon (RAF, saksa: Rote Armee Fraktion) – Lääne-Saksamaal ja Lääne-Berliinis 1968–1998 tegutsenud vasakradikaalne terroristlik organisatsioon. Asutamine ja ideoloogia
RAF asutati 1968. aastal, peamised asutajad olid Andreas Baader, Gudrun Ensslin, Horst Mahler, Ulrike Meinhof, Irmgard Möller jt (palume lisainfot RAF-i liikmete ja nende tegevuse kohta). Nimi viitab NSV Liidu, Hiina ja Kuuba revolutsioonilistele armeele, struktuur põhineb Lõuna-Ameerika partisanirühmitustel, nt Uruguai Tupamaros. RAF pidas end linnapartisanideks, võideldes riigiaparaadi ja buržoaa klassi vastu, mida peeti Teise maailmasõja kaotuse ja okupatsiooni tagajärjeks. Kuriteod
RAF vastutas:
- 34 mõrva eest;
- Pangaröövid;
- Plahvatused sõjaväe- ja tsiviilobjektidel;
- Rünnakud kõrgete ametnike vastu.
RAF-i ajalugu hõlmab nelja põlvkonda. Organisatsioon kuulutas end ametlikult laiali 20. aprillil 1998. Tekkepõhjused
1960. aastatel kasvas Lääne-Saksamaal sõjajärgne põlvkond, kes seadis kahtluse alla vanemate tegevuse sõja ajal ja Lääne-Saksamaa legitiimsuse. Iisraeli, USA, NSV Liidu ja Lääne-Euroopa survel elati rahvusliku süütundega. Noored küsisid: kui kaua peab süüd kandma? Vietnami sõda võimendas antiameerika meeleolusid. Protestid ülikoolilinnades ja radikaalsed tegevused suruti karmilt maha, lahendamata probleemid soodustasid radikaalsete liikumiste teket. Liikmete arv
RAF-i tuumiku moodustas 60–80 aktiivset liiget, toetajaid oli umbes 300. Riigi vastureaktsioon
Vastuseks RAF-i kuritegudele, eriti Saksa sügisele (1977), võeti 1977–1979 vastu terrorismunofficial laws (aizsardzības dienests) and other regulations. Kronoloogia
- 2. juuni 1967: Berliini politseinik tappis tudengi Benno Ohnesorg.
- 2. aprill 1968: Baader, Ensslin jt süütasid Frankfurdis kaks kaubamaja.
- 14. mai 1970: Meinhof organiseeris Baaderi põgenemise, RAF-i ametlik algus.
- 1972: Plahvatused USA sõjaväeobjektidel, liidrid arreteeriti.
- 7. aprill 1977: Mõrvati peaprokurör Siegfried Buback.
- 5. september 1977: Rööviti Hans-Martin Schleyer, hiljem mõrvati.
- 20. aprill 1998: RAF kuulutas end laiali.
RAF-i ideoloogia tugines neomarksismile, marksism-leninismile ja maoismile, kritiseerides Lääne-Saksamaad kui natsismi järglast ja USA kolooniat.
Seotud sündmused
Aallikad: wikipedia.org, timenote.info
Kohad ei määratud
Sildid
X