Enesepõletamise katse Vabaduse monumendi juures
13. aprillil 1969, Vabaduse monumendi juures Riias, üritas juudi päritolu Läti Riikliku Ülikooli matemaatikateaduskonna tudeng Ilja Ripss enesepõletamist, protesteerides Nõukogude Liidu agressiooni vastu Tšehhoslovakkias. 20-aastane noormees hoidis plakatit kirjaga: „Ma protesteerin Tšehhoslovakkia okupatsiooni vastu“.
1969. aasta jaanuaris protesteeris tšehh Jan Palach sarnaselt, kuid suri põletushaavadesse, pälvides tohutu rahvusvahelise tähelepanu, mis sundis Lääne ühiskonda teisiti vaatama kommunismi okupeeritud riikides. Ilja Ripss jäi ellu, kuna leegid kustutati kiiresti. Ta sattus KGB kätte ja kriminaalasjas otsustati, et protestija tuleb sundravile saata „skisofreenia“ diagnoosiga – seda kasutati sageli nõukogude dissidentide vastu. Sündmus ei saanud laialdast kajastust. Algul levisid Riias kuulujutud, kuid hiljem see unustati ja nüüd ei tea peaaegu ükski selle põlvkonna riialane sellest midagi. Sündmusest teadsid Ripsi rahvuskaaslased välismaal, kelle toetuse tõttu lubati tal ja ta perel pärast mitmeaastast „ravi“ emigreeruda Iisraeli.
Juba Riias paistis Ilja Ripss silma kui silmapaistev Emanuel Grinbergi õpilane. 1962. aastal toimus esimene Riia graafiteooria seminar, kus E. Grinbergi juhendamisel uuris tudeng Ilja Ripss graafi paigutust toorusele. 1968. aastal tõestas E. Grinberg teoreemi planarse graafi Hamiltoni tsükli olemasolu kohta, mis on seotud nelja värvi probleemiga geograafiliste kaartide trükkimisel.
Pärast väljarändamist pühendus Ilja Ripss ortodokssele judaismile. Temast sai silmapaistev matemaatik, ülikooli õppejõud ja üks tunnustatumaid Toora uurijaid, otsides vanadest tekstidest matemaatilisi seaduspärasusi. Ilja Ripss ehk Elija Ripss (inglise keeles: Eliyahu Rips, heebrea keeles: אליהו ריפס) on Läti juudi päritolu Iisraeli matemaatik, endine nõukogude dissident, tuntud Toora teksti matemaatilise analüüsi poolest.
13. aprillil 1969 protesteeris ta Tšehhoslovakkia okupatsiooni vastu, üritades ennast Riias Vabaduse monumendi juures põletada. Elulugu
12. detsembril 1948 sündis Ilja Ripss. Ema Tsila, Riia juut, oli ainus üheksast lapsest, kes elas sõja üle. Isa Aron, Valgevene juut, kaotas natsiokupatsiooni ajal naise, lapsed ja lähedased.
Ta õppis Riia 23. keskkoolis (nüüd Riia M. Lomonosovi vene keskkool), osales rahvusvahelisel matemaatikaolümpiaadil. 1964. aastal võeti 15-aastane Ilja Ripss ilma sisseastumiseksamiteta Läti Riiklikku Ülikooli. 1966. aastal avaldati Läti matemaatika aastaannalites tema artikkel „Holli teoreemi üldistus teatud lupiklassidele“ E. Grinbergi juhendamisel.
16. jaanuaril 1969 põletas tšehhi tudeng Jan Palach end Praha kesklinnas, protesteerides okupatsiooni vastu. Sellest inspireerituna põletas 13. aprillil 1969 Ilja Ripss end Vabaduse monumendi juures. KGB töötajad rebisid plakati tema käest ja kustutasid leegid.
Ilja Ripsi arreteeriti ja pandi KGB uurimiskambrisse. 14. aprillil 1969 allkirjastasid mitmed Riia juudi tudengid toetuskirja maailma üliõpilastele. Info tema teost jõudis kiiresti Lääne meediasse.
13. juunil 1969 saatis KGB Ripsi asja kohtusse, mis mõistis ta sundravile psühhiaatriahaiglasse. Kaks aastat veetis ta Riia psühhiaatriahaiglas, jätkates matemaatikaõpinguid sõprade ja vanemate toodud raamatutest. 1972. aastal emigreerus Ilja Ripss koos vanematega Iisraeli, kus ta liitus ortodokssete juutide kogukonnaga. 1975. aastal lõpetas ta matemaatikaõpingud Jeruusalemma Heebrea Ülikooli aspirantuuris ja töötas seal õppejõuna.
1979. aastal sai Ripss Iisraeli Matemaatikaühingu Erdősi auhinna uurimistöö eest geomeetrilises rühmateoorias. 1994. aastal avaldas ta koos D. Victumi ja J. Rozenbergiga ajakirjas Statistical Science artikli „Võrdsete vahedega tähtede järjekorrad 1. Moosese raamatus“.
Töötab Holoni Akadeemilises Tehnoloogiainstituudis ja Jeruusalemma Heebrea Ülikooli A. Einsteini Matemaatikainstituudis. 20. aprillil 2009 külastas ta Prahhasid, kus Läti saatkond korraldas tema auks vastuvõtu. 2010. aastal tootis Riia filmistuudio „Film Angels Studio“ dokumentaalfilmi „Elijahu Rips: enesepõletamine“. Tööd
И. Рипс. Обобщение теорем Л. А. Калужнина и Ф. Холла на некоторые классы луп. Латв. матем. ежегодник, вып. 2, Рига, Зинатне, 1966, с. 282–293.
E. Rips. Subgroups of small cancellation groups. Bull. London Math. Soc. 14 (1982), nr 1, 45—47.
Rips, E.; Sela, Z. Structure and rigidity in hyperbolic groups. I. Geom. Funct. Anal. 4 (1994), nr 3, 337—371.
Rips, E.; Sela, Z. Canonical representatives and equations in hyperbolic groups. Invent. Math. 120 (1995), nr 3, 489—512.
Rips, E.; Sela, Z. Cyclic splittings of finitely presented groups and the canonical JSJ decomposition. Ann. of Math. (2) 146 (1997), nr 1, 53—109.
Sapir, Mark V.; Birget, Jean-Camille; Rips, Eliyahu. Isoperimetric and isodiametric functions of groups. Ann. of Math. (2) 156 (2002), nr 2, 345—466.
Birget, J.-C.; Ol’shanskii, A. Yu.; Rips, E.; Sapir, M. V. Isoperimetric functions of groups and computational complexity of the word problem. Ann. of Math. (2) 156 (2002), nr 2, 467—518.
Kirjandus
Grūtups, A. (2009). Observators. Riia: Atēna.