Mururoa atoll
Mururoa (ka Mururura või Aopuni) on atoll Tuamotu saarestikus Prantsuse Polüneesias, umbes 1250 km kagus Tahitist Vaikses ookeanis. Atoll on 28 km pikkune, 11 km laiune ja selle maismaa pindala on umbes 15 km². Administratiivselt kuulub see Tureia kommuuni. Mururoa on tuntud Prantsusmaa tuumakatsetuste poolest, mis toimusid aastatel 1966–1996 ja põhjustasid rahvusvahelisi proteste.

Ajalugu ja tuumakatsetused
Esimene katsetus, koodnimega Aldebaran, toimus 2. juulil 1966, kui laguunis detoneeriti plutooniumipomm, põhjustades radioaktiivset reostust. Kokku viidi läbi 193 katsetust, sealhulgas 41 atmosfääri- ja 152 maa-alust katset. Pärast rahvusvahelisi proteste, sealhulgas Uus-Meremaa aktsiooni 1973. aastal, lõpetas Prantsusmaa 1974. aastal atmosfäärikatsetused ja läks üle maa-alustele. 1979. aasta õnnetus põhjustas veealuse varingu ja tsunami. 1995. aastal taastas president Jacques Chirac katsetused, vallandades boikotid ja rahutused Tahitil. Viimane katsetus Mururoal toimus 27. detsembril 1995.

Tagajärjed
Atoll on endiselt radioaktiivselt saastunud, umbes 500 kg plutooniumi jääb maa-alustesse šahtidesse. Jacques Cousteau’ missioon 1987. aastal kinnitas atolli geoloogilist ebastabiilsust. 2021. aastal teatas INSERM kohalike elanike ja töötajate suurenenud kilpnäärmevähi riskist. Juurdepääs atollile on kõrge kiirgustaseme tõttu piiratud.

Vastutavad isikud

• Charles de Gaulle (Prantsusmaa president, 1959–1969) – kiitis heaks tuumaprogrammi ja külastas Mururoad 1966. aastal.
• Jacques Chirac (president, 1995–2007) – taastas katsetused 1995. aastal.
• Pierre Messmer (kaitseminister, 1960–1969) – jälgis Mururoa valimist polügooniks.
• Prantsuse Aatomienergia Komisjon (CEA) – viis läbi tuumaprogrammi.
• Prantsuse Kaitseministeerium – jälgis sõjalisi operatsioone.

Mururoa jääb Prantsusmaa sõjaliseks tsooniks ning mured radioaktiivsete lekete ja geoloogilise ebastabiilsuse pärast püsivad, muutes atolli geopoliitiliste ambitsioonide ökoloogiliste ja sotsiaalsete tagajärgede sümboliks.